Kevadkoerus 2012

Natuke siis sellest, kuidas mõõdus Koerus. No ega meil suuri lootusi polnud ja seda mitte Lote pärast, vaid ikka meie endi pärast. See talv osutus Lotele liiga pikaks ja jooksuvaeseks. Ainult lapsevedamine võhma kuidagi ei arenda ja kuna minul on suur kõht ees, pole ta saanud suurt midagi teha. Mõned rattasõidud ja üks orienteerumisteisipäevak Siimuga teda kahjuks veel ei aidanud. Õnneks on terve suvi ees ja sügiseks loodan, et oleme jälle vormis. Treenitamatuse tulemus oli järgmine:

Foto: Martti Kuldma

Saime siiski kolmanda koha. :) Seda tänu Siimu kiiretele jalgadele ja ega Lotelgi muud üle jäänud kui sammu pidada. Orienteerumisvigu märkimisväärseid ei esinenud, aga kuna kiire tempo pühkis Lote peast ilmselt igasuguse võime lisaülesannetes keskenduda, siis kulus seal palju aega, kokku üle 15 minuti, kõik said küll tehtud, aga mõnes punktis ikka suure vaevaga. Suurim takistuskoht oli seekord lõhnaülesanne. Ta oli punktis nii läbi, et esialgu ei viitsinud isegi mõelda muule kui lõõtsutamisele, natuke taastudes said vastuse kätte. Ainuke ülesanne, kus Lote isegi ei pea olema adekvaatne, et ülesannet rõõmuga ära teha oli tunnel. Kuna ma ise ei jooksnud, siis detailselt ei tea mis ja kuis nad seal Siimuga metsas asjatasid. Igatahes 31 minutiga olid nad tagasi, täiesti elus ja terved. Lote lamas maha, isegi joomiseks ei viitsinud enam püsti tõust vaid limpsis lamades oma kausi tühjaks. See on ilmselge märk sellest, et tuleb polstrit vähendama hakata :). Nii endal kui koeral. Kotletipüüdmise ajaks oli Lote jälle roosa ja rõõmus. Sellega ta saab ilma igasuguse harjutamiseta väga hästi hakkama :)! Kui ma vähegi viskamisega hakkama saan, püüab ta alati, sest see on ju söödav ja tema teine nimi on nälg! Lote sai endale selt mõne uue sõbra ja palju toredaid emotsioone! Käime vahepeal korralikult jooksmas ja rattaga sõitmas ning oleme Sügisel jälle platsis!

 Foto: Martti Kuldma