RUMEENIA JA SLOVAKKIA 2016 JUULI
Selleaastane matk oli meil Rumeeniasse ja teepeal põikasime ka Slovakkia mägedesse! Kuna auto oli meil katki, siis olude sunnil läksime reisile Dacia Dusteriga ja panime katusele suusaboksi, kuna muidu me poleks kuidagi ära mahtunud! Selleaastased reisikaaslased olid inimloomadest Terje, Heleri ja Ilmar! Koertest olid kaasas Lote (10 aastane malamuut) ja Heleri koer Steffi (7 aastane labrador)! Seltskond oli tore ja kõik mahtusid ilusti autosse ära! Reis kesti kaks nädalat 2-17.07! Alusasime ilusa ilmaga Eestist ja sõitsime ühe jutiga teisele poole Warssavit.Tukastasime natuke ja suundusime Slovakkiasse, et otsida ööbimiskoht!
 |
| "Rumeenia villis" koerte pesa |
Ilm oli päeval väga sombune ja kohale jõudes polnud midagi näha! Peale otsinguid leidsime toreda kämpingu Strebske Pleso lähedal, kus saime kogu seltskonnaga 22 euriga hakkama! Isegi internett oli :)! Õhtul ilm selgines ja mäetipud tulid päikeseloojangu taustal nähtavale! Ilusa vaatega jäime homset tipupäeva ootama! Hommik oli ilus, tegime süüa ja hakkasime vaikselt liikuma Strebske Pleso poole! Algul jõudsime suusakeskusesse, kust juhatati meid tagasi teise järve poole, kus matkarada Rysy tippu alguse sai! Seal küll väideti, et 12 on hilja minna! Mei ei jõua tippu! Me otsustasime ikka minna ja õigesti tegime! Läksime ülesumbes 5 tundi ja 4 tulime alla!
Selle raja juures tuli arvestada sellega, et enne kui matkarada peale hakkas tuli mitu kilomeetrit enne mõõda asfaltteed üles jalutada järve äärde! Sealt hakkas rada pihta ja tippu läksime sealt 3 tundi! Enamasti oli rada väga hea, paar keerulisemat kohta tuli ka ette! Sellest hoolimata jõudsime kõik ilusti üles ja alla tagasi kah!:) Koeraga täiesti tehtav, soovituslik on omada seljakotti, millel peal sang, et saaks vajadusel koera mõnest kohast aidata :)! Mägimatkadel on oluline, et koeral oleks olemas ka korralikud papud (parajad), sest sellisele pinnasele ei ole koera käpp loodud ja padjandid lähevad üsna kergesti katki, või kuluvad ära! Kõige olulisemad on tagakäpad, aga oleneb koerast, sellel reisi oli laskudes probleem Steffil ka esikäpad, sest tal oli komme neid libistada mitte astuda nagu Lote!
 |
| Rysy tipu poole! Keeruline koht, kuhu tekkis ummik! Kõik tulevad alla ja ühed hullud Eestlased lähevad veel üles! |
 |
| Lote-10 a:ilmselt viimast korda nii kõrgetesse mägedesse ja nii rasketele radadele! |
 |
| Viimased lumised kohad :) |
 |
| Steffi lemmikkohad! LUMI |
 |
| Meie reisiseltskond peaaega tipus! Rysy sadulal |
 |
| Rysy tipp! 2508m |
 |
| puhkus... |
 |
| Viimane pilk kõrgtatratele |
Magasime veel öö Rijo Camping Stara Lesnas. Hommikul asusime teele Rumeenia poole! Külastasime Slovakkias vahepeal maalust liustikut ja vurasime edasi! Ööseks jõudsime läbi Ungari Rumeeniasse! Ööbisime suvalises parklas teeääres ja avastasime hommikul, et olime parkinud turu väravasse! Meid ümbritsesid hobuvankrid ja traktorid erineva kaubaga! :)! Rumeenias peab arvestama sellega, et seal on palju hulkuvaid koeri!!! Asusime teele Retezati rahvusprgi poole, kus toimub meie teine matk. Sedapuhku kolme päevane. Leidsime matkaraja algusest ühe kämpingumajakestega koha, kus saime magada majakeses 10 euri eest :)! Seal magasime küll oma magamiskottides, sest neid linu ilmselt pole mitu aastat vahetatud, aga muidu oli tore majake, väike hiirekaka padja all oli ka täiesti normaalne! Planeerisin matka kaardi järgi mille samast kohast ostsime! See oli natukene vale potsus, kuna tagasiteel osa rada enam ammu kasutusel pole olnud ja seal saime tunda tõelise seikluse maiku! Kottpimedas mägedes ja metsades otsida teed tagasi autoni oli päris elamusterohke, aga saime hakkama :)... Kui ei ole väga orienteeruja, siis selliseid ekstreemusi ei soovita ette võtta :D! Seni olin teinud päevaseid matku ja kolmepäeva tavaariga oli ülesminek hoopis teine. Tõusu oli esimesel päeval pea 1500 meetrit ja see oli päris väsitav, jõudsime Zanoaga järve äärde laagrisse kell 21:00! Tuul oli hirmus tugev ja tänu sellele 1994 meetri peal ka väga külm!
 |
| Meie kolmepäevase matka esimene päev, saime metsast välja! |
 |
| Oleme tõusnud üle 1000 meetri täna! |
 |
| Teine hommik, külalised sõid Lote toidu ära! |
 |
| Eeslid on ikka hirmsad loomad, arvab Lote! |
Tegime hommikul süüa, nunnutasime eesleid ja asusime puhanutena teele Pucura järve poole! Seal juures pidime tõusma rahvuspargi kõrgeimasse tippu, aga teekond Pucura juurde osutus oodatust keerulisemaks! Järsk laskumine ja väga suurte kividega ebamäärased rajad olid meie komistuskiviks ja jõudsime laagripaika pisut räsitud korakäppadega (Steffil) liiga hilja, et minna tippu, otsustasime puhata ja hommikul vara liikuma hakata! Viimasel päeval oli lihtsalt vaja liikuda 15 kilomeetrit (sama palju nagu esimese kahe päevaga kokku!) Sellest 500 meetrit kuskil tõusu kokku ja ülejäänud langust!
 |
| Teine päev; teel Pucura järve äärde! 2200 m! |
 |
| Vaade tulevikku...! |
 |
| Allatee oli pisut raske, igas mõttes! |
 |
| Steffi on hüppevalmis :) |
 |
| Pissile peab minema ikka murule, isegi kui see on kuristiku serval! |
 |
| Päästja lumi... |
 |
Teine telkimisala, "Pucura" järv
 |
| varustuse kuivatamine |
Viimase päeva Matk viis üle kahe mäe tipu! Viimaseks tipuks oli Retezat, mis on vaid 24 meetrit madalam kui kõrgeim tipp! Tee sinna oli mõõdukalt täitsa hea! Katsumuste rada algas allatulekuga, kus rada ühel hetkel kadus ja aeg surus takka! Tipust laskumine esimesed paar kilomeetrit olid nii rasked, et kaotasime kõvasti aega! Üle oru tuli meeletut padukat, ÕNNEKS meie seal kividel turnides saime ainult paar piiska! 12:00 olime 1800 meetri kõrgusel ja laskuda oli mõõda tundmatut orgu ja metsa üle 1000 meetri! Pime oli seal kell 22:00 täielikult! Tänu umbmäärasele kaardile, ainult topopõhjaga gpsile ja tahtejõule viisin ma meie seltskonna tagasi alla :D! Motivatsiooniks 3 veini mis meid autos ootasid :P! 23:30 jõudsime alla! Isegi kott ei tundunud enam raske, kui sa võsas ja nõgestes ja jõgederägastikus üritad leid teed tsivilisatsiooni!
|
 |
| Lote |
 |
| Steffi |
 |
| Retezatile tõus! kolmas päev |
 |
| grupipilt :) |
 |
| Natuke veel minna... |
 |
| Väsinud matkalised |
 |
| Matka lõpp 23.30 kottpimedas |
Matk oli vägev ja õpetlik! Rumeenia ei ole Austria ega Norra, seal on korralikumatsorti matkarajad ainult popimates turistikohtades! Seda tasub meeles pidada kui sinna matkama minna ja eriti koeraga! NB! Seal ei saa väga usaldada ka siltidele kirjutatud ajalisi hinnanguid , kaua peaks aega minema :)! Otsisime enale ühe mõnusa odava ja eriti hea ja sõbraliku teenindusega hotelli Targu Jius ! Casa Cartianu! Puhkasime ja mõnulesime seal kaks päeva kolmekesi! Sõime jõime, suplesime, nautisime luksuslikku tuba ja seda kõike 158 euro eest kolme peale! Toit on seal ikka müstiliselt odav !
 |
Hotell , kus saab olla koertega ja on väga lahke personal! Odav nagu Rumeenias ikka
Targu Jiu |
 |
| Transfagarasan |
 |
| Viimane matk, all paistab meie laagriplats |
Liikusime edasi kuulsasse paika Fagarasani mäestikku, kus asub Rumeenia kõrgeim tipp, kuna koerte käpad olid saanud liialt vatti, siis mitmepäevasest matkast Moldoveanu otsa oleks olnud liig! Läksime hoopis trasnfagarasani tii kõrgeimasse kohta järve äärde telkima ja tegime viimaseks matkaks Vânătarea lui Buteanu tipu 2507 m! See oli turistirohke koht ja rada sinna oli inimlik :)! Alla tulime natuke nõudlikumat teed, aga mei oleme juba kõigega harjunud! Koerad said ujuda ja kõik olid õnnelikud :)!
 |
| Musta koera päikesevari :) |
 |
| Koerte tipp! Meie suundume edasi päris tippu kuhu koerad ei saa, kuna vahepeal on üks suurem lõhe! |
 |
| Tipp paistab kaugemal! Vanatoarea lui 2508m |
 |
Lõpuks sai ujuma
|
Ilmaga vedas meil terve aeg! Oli soe ja saime tänu sellele ka suve tunda Eesti ilma kõrval! Mõnusa tundega liikusime pailatama Clui Napocasse! Käisime teel soolakaevanduses ja võtsime üheks õhtuks aja maha, enne kui tagasiteele asusime!
