Slovakkia Poola varjundiga ! 2019 suvi

Selle aastal otsustasime minna matkama Kõrg-Tatratesse. Koeraga matkajate märksõnaks on tõsiasi, et POOLAS KOERAGA MÄGEDES MATEKAT EI TOHI. Samades mägedes Slovakkia poolel pole probleemi, maatka palju tahad. Poolakate imelikud seadused, mõni koer mägedes segab loomi jne. aga need tohutud lagastavad ja karjuvad inimeste hordid on normaalne nähe ja see ju loomi ei häiri üldse. Me leidsime, et Poola koduhostelid ja külalislahkus on hoopis meeldivam kui Slovakkias, aga kuna matkata ei saanud, siis tegime ühe pooleldi keelatud matka ja kolisime Slovakkiasse üle. Soojendusmatkaks oli Poola piiri juures ühe kergemat sorti matka tegemine hea mõte. kilomeetreid tuli isegi üle 20 aga tõusu suuremat ei teinud. Saime lihased soojaks külla :).

Matk Poola poolel , soojenduseks keelatud rajad :)

Slovakkias sättisime end 4ks päevaks sisse juba kord külaststud kämpingusse (siis kui käisime Rumeenias ja soojenduseks käisime Rysy tipus), samas ka pm ainukesse kämpingusse mis seal oli. Rijo camping Stara Lesnas.

Rijo Camping - telkmantli ehitised vol 4 (vihmatrotsijad)

Järgmine hommik suundusime Stary Smokoveci ja sõitsime mägitrammiga ülespoole. Mägitrammides ja kondlis koera eest eraldi maksma ei pidanud :) . Otsustasime teha  ringi alustades ühest orust, ületades mäeguru ja laskudes teisest orust. Päriselt me matk sedasi siiski ei kujunenud. Koeri oli mägedes matkamas palju, eriti allpool. Üles sattusid mõned üksikud. Ühe mägisherpal, kes kaupa tassis oli SLK, kes on temaga ilmselt palju koos käinud. Ilm oli õnnesk üsna ilus, vihma otseselt ei saanud.

  Ülevalpool oli üsna pilvine. Kahjuks osutus guru ületus koeraga liiga riskantseks. seal oli vaja ületada redelite ja trossidega ronimisosa, mis oli nii 200 m pikk.

Järsk osa, mis koeraga oleks olnud
liiga riskantne läbida ilma julgestuseta.

seega otsustasime, et teeme seal samas ühe tipu ja läheme sama teed tagasi.


Kuna meil oli plaan minna Rysy tippu seekord Poola poolelt, aga seal matkata ei tohi, siis otsustasime, et käime tipus siiski ära Slovakkia poole pealt nagu eelmisel korral. Ilm oli järgmine hommik väga soe, aga see kahjuks ei tähendanud midagi head.

Teel Rysy tippu

3 h ootamist

Meie ilusti alanud matk, sai esimese äikesevihma ja kõvad kärgatused üsna raja esimeses osas. Ilmateade väga hullu õnneks ei lubanud, aga mäed on salakavalad ja me eksisime ka selles. Me saime pm tipuni ilma vihmata. Olime ületanud juba raske redelitega osa ja lähenesime mägionnile, mis on üsna tipu all (umbes 200 m tipust). Kui hakkas sadama kõva äikesevihma ja pilved ümber mäe moodustasid korraliku 3 tunnise äikesetormi. Istusime koeraga majakese esikus ja kuulasime saalist tulevat elavat muusikat 3 tundi. Väljas sadas rahet, vihma vaheldumisi terve aeg. äike tagus maja juurde sisse mitu korda.

Peale tormi

Meie päästjaonn

Pudelikael Rysy rajal :)

Õnneks lõppes see hullumaja enne pimedat ja tipus käimata, suundusime alla tagasi, kuna pidime jõudma viimase rongi peale millega autoni sõita. Tipp jäi seekord vallutamata, aga üks pöörane kogemus jälle juures :) .

Jasna keskus

  Vahepeal käisime madaltatrates koopaid külastamas ja tegime seal ka väikse matka.
Kuna Rysy jäi napilt vallutamata otsustasime ronida hoopis Krivani tippu, mis ilutseb Tatrate üsna servas ja on ainult 5 meetrit madalam Rysy tipust, aga ronimist seal omajagu rohkem. Nüüd oli vaja veel ainult ilusat ilma. Ilmateate järgi tegime taas ka plaanid. Kuna Krivan on meie kämpingust üsna kaugel, siis otsisime uue peatuspaiga allpool ja lähemal meie matkale. Saime endale kämpingus toreda majakese ja valmistusime matkaks.

 Hommik aga algas üsna kohe väikese seenevihmaga ja olematu nähtavusega, sedasi kestis see terve päev. Otsusasime nii ohtlikule matkale sellise ilmaga mitte minna ja see oli õige otsus. Sõitsime hoopis Strbske Plesosse ja ronisime seal ühe tipu otsa  (Predne Solisko   2093 meetrit).

Strbske Pleso (nähtavus muljetavaldav)

Peaaegu tipus

Paranev nähtavus

Tipuselfie

Terve matk üles kulges seenevihmas ning me ei näinud üle paari meetri endast eemale. Allatulles nähtavus veidi paranes ja nägime ka kust olime tulnud ja mida oleksime näinud :) . Märgade matkalistena sõime pärast all ühes kohalikus restoranis väga head toitu. Slovakkias õnneks väljas süüa ei ole nii kallis.

Meie rõõmuks oli järgmine päev hoopis ilusam. Magasime autos üsna matkatee alguse lähedal. Oli üsna soe ja arvestades meie selle aasta kehvemat sorti ilmasid, oli ka nähtavus üsna hea. Mida tipu poole jõudsime seda paremaks nähtavus läks :) .

Krivani matkarada 

Krivani tipp paistab

Vaade allapoole, paremal näha rada kust tulime üles.

tipust allapoole vaade

Tipus 2495

See matk oli üsna pikk ja tõusumeetreid oli kõvasti. Tipu jalamil oli ronimine juba üsna järsk,, aga koerale see ei valmistanud mingeid probleeme. Ta liikus meil lahti, aga ootas meid väga viisakalt koguaeg järele või käis ilusti seljataga.

Rahvas oli üsna palju, tundub, et see tipp on populaarsem kui Rysy. Vaade oli ka sealt ülevalt muljetavaldav. Selle toreda tipuvallutusega saime ka oma matkadele kena punkti panna.

Veel üks imelik kogemus Slovakkia külalislahkusest oli meil mägihotellikeses La Petulla. Kuna meil oli vaja ruttu öömaja, siis suurt valikut nii hilja ei olnud ja läksime sinna kuhu saime. Selle hinna eest oleks me Poolas muidugi elanud nagu kuninga kassid. Seal ootas meid keset metsa ees, aga ehtne nõukaaegne hotell, mille sisu pole muutunud viimased 30 aastat ilmselt. Sama kahjuks käis ka toidu kohta. Kui soovite ehtsat ajamasinat proovida, siis külastage seda kohta :D . Olles öö õle elanud, suundusime oma väikese seltskonnaga tagasi kodu poole .